Energiatõhusus on teema, mis on saanud ettevõtluses kesksel kohal. Suurenenud energiakulud, üha karmimad keskkonnanõuded ja kasvav teadlikkus jätkusuutlikkusest on pannud ettevõtteid otsima viise, kuidas oma energiatarbimist vähendada. Energiatõhusus tähendab vähem energiakulutusi sama töö tegemiseks või toodangu saavutamiseks. See on mitte ainult oluline keskkonnasäästlikkuse aspekt, vaid ka märkimisväärne võimalus ettevõtte kasumlikkuse suurendamiseks. Vähem kulutusi energiatarbele tähendab rohkem raha muude strateegiliste eesmärkide täitmiseks, nagu innovatsioon, uute turgude vallutamine või töötajate koolitamine. Alljärgnevalt käsitleme erinevaid lahendusi ja strateegiaid, mis aitavad ettevõtetel energiatõhusust parandada.
Energiatõhususe parandamise esimene samm on põhjalik energiaaudit. Ilma selge ülevaateta, kuidas ettevõte hetkel energiat kasutab, on raske mõista, kust võiks alata optimeerimisega. Energiaaudit annab tervikliku pildi ettevõtte energiatarbest, tuvastades kitsaskohad, kus energia raisatakse või tarbitakse ebaefektiivselt. Sageli on ettevõttel raske ise märgata, et mõni süsteem või seade tarbib tarbetult palju energiat, sest see võib olla aastate jooksul muutunud normiks. Energiaauditit teostavad tavaliselt spetsialistid, kes oskavad analüüsida valgustust, kütte- ja ventilatsioonisüsteeme, seadmeid ning isegi töötajate energiakasutuse harjumusi. See aitab kindlaks teha, millised kohad vajavad kohest tähelepanu ja milliseid lahendusi saab rakendada pikaajaliselt.
Üks levinumaid energiaauditi tulemusi on soovitus uuendada või optimeerida vananenud seadmeid. Paljudel ettevõtetel on kasutuses aastakümneid vanad masinad, mis on küll töökindlad, kuid tarbivad energiat ebaefektiivselt. Lisaks seadmete uuendamisele saab energiaaudit anda ka soovitusi väiksemate, kuid oluliste muudatuste tegemiseks, nagu ajakohastatud juhtimissüsteemide paigaldamine või energiatarbe jälgimine reaalajas, et tuvastada järske muutusi tarbimises.
Energiaauditi läbiviimine on sageli ka investeeringu tasuvuse arvutamise lähtekoht. Audit aitab kindlaks teha, millised energiatõhususe meetmed annavad kõige kiirema ja suurema kokkuhoiu. Näiteks võib audit paljastada, et kõige suurem energiakulu tuleb ventilatsioonisüsteemide ebapiisavast reguleerimisest või et küttesüsteemi optimeerimine võib tuua kaasa kuni 30% väiksemad kulutused talvekuudel. Selle alusel saab ettevõte koostada selge tegevuskava, mis hõlmab nii lühiajalisi kui ka pikaajalisi lahendusi.
Valgustussüsteemide uuendamine on üks kõige lihtsamaid ja kiiremaid viise energiatõhususe parandamiseks. Traditsioonilised valgustid, nagu hõõglambid ja halogeenvalgustid, tarbivad märkimisväärselt rohkem energiat võrreldes kaasaegsete LED-valgustitega. LED-valgustite eelis seisneb nende pikaealisuses ja madalamas energiatarbes. Uuringud näitavad, et LED-valgustid võivad tarbida kuni 75% vähem energiat ja nende eluiga on kuni 25 korda pikem võrreldes vanade tehnoloogiatega. Seetõttu on LED-valgustite paigaldamine ettevõttele pikaajaline investeering, mis hakkab end tagasi teenima juba esimesest päevast alates.
Lisaks LED-valgustitele saab energiatõhusust parandada, kui valgustust optimeerida ajastatud süsteemide või liikumisanduritega. Nii saab valgustuse reguleerida vastavalt vajadusele ja vältida olukordi, kus valgustus jääb tööruumides põlema ka siis, kui seal keegi ei viibi. Näiteks suurtes laohoonetes ja kontorihoonetes, kus töötatakse vahetustega või kus on osaliselt kasutatavaid ruume, võib liikumisandurite kasutuselevõtt aidata vältida asjatut energiatarbimist. Lisaks sellele saab valgustust ajastada töötundide järgi, et mitte raisata energiat valgustuse peale öisel ajal või nädalavahetustel, kui hoone on suletud.
Teine oluline aspekt on valgustuse reguleerimine vastavalt loodusliku valguse intensiivsusele. Spetsiaalsed automaatsed süsteemid suudavad reguleerida kunstlikku valgustust sõltuvalt sellest, kui palju looduslikku valgust ruumi siseneb. See on eriti oluline suurtes kontorihoonetes, kus suured aknad võimaldavad palju päevavalgust, kuid sageli kasutatakse siiski valgustust täisvõimsusel. Selline süsteem, mis kohandab valgustust vastavalt vajadusele, võib anda märkimisväärset energiasäästu ja suurendada tööruumide mugavust.
Kütteseadmete ja ventilatsioonisüsteemide moderniseerimine on üks suurimaid energia kokkuhoiu võimalusi ettevõtetes. Sageli töötab küte või ventilatsioon täisvõimsusel isegi siis, kui hoones pole inimesi, või siis, kui ruumide temperatuuri võiks oluliselt langetada. Üks tõhusamaid lahendusi on nutikate termostaatide ja automaatsete juhtimissüsteemide paigaldamine. Need seadmed suudavad temperatuuri reguleerida vastavalt tegelikule vajadusele ja jälgida hoone erinevaid tsoone, optimeerides energiatarbimist kogu hoones. Näiteks võib hoones olla erinevaid temperatuuri tsoone vastavalt kasutusintensiivsusele – rohkem kasutatavad alad, nagu kontorid ja tootmisruumid, vajavad kõrgemat temperatuuri, samas kui ladudes või abiruumides saab temperatuuri hoida madalamal tasemel.
Tänapäevased küttesüsteemid võimaldavad ka töötada nutikalt koos ventilatsioonisüsteemidega, pakkudes energiasäästu ka ventilatsiooni arvelt. Suure osa hoone energiakuludest moodustab ventilatsioon ja õhuvahetus, eriti sellistes tööstus- ja tootmishoones, kus õhuvahetus on intensiivne. Ventilatsiooni automatiseerimine tähendab seda, et õhuvahetus toimub ainult siis, kui see on vajalik, ja süsteem suudab kohaneda vastavalt ruumi kasutusele. Näiteks võib ventilatsioon töötada täisvõimsusel ainult siis, kui ruumis viibib inimesi, samal ajal kui öösel ja nädalavahetusel saab süsteemi energiatarvet oluliselt vähendada.
Kombineerides küttesüsteemid ja ventilatsiooni juhtimise üheks integreeritud lahenduseks, suudavad ettevõtted saavutada veelgi suurema energiatõhususe. Lisaks sellele on oluline regulaarselt kontrollida ja hooldada küttesüsteeme, et need töötaksid maksimaalse efektiivsusega. Vananenud küttesüsteemid, millel on leke või mille kütuse kasutamine on ebaefektiivne, võivad olla suureks energia raiskamiseks. Regulaarne hooldus ja seadistamine võivad kaasa tuua olulise energiasäästu.
Tööstusettevõtetes on elektrimootorid ja suured seadmed tihti kõige suuremad energiatarbijad. Vananenud seadmed võivad küll oma funktsiooni täita, kuid nende energiatarbimine võib olla palju suurem kui uusimal tehnoloogial põhinevatel lahendustel. Näiteks vanad elektrimootorid võivad tarbida kuni 30% rohkem energiat kui kaasaegsed kõrge efektiivsusega mudelid. Uuema põlvkonna seadmed, nagu sagedusmuundurid ja energiatõhusad inverterid, pakuvad märkimisväärset kokkuhoidu, kuna nad suudavad optimeerida töökiirust ja energiatarbimist vastavalt koormusele. Tänu sellele töötavad mootorid ja seadmed ainult siis, kui neid on vaja, ja vältitakse tühikäigul töötamist.
Sagedusmuundurid ja inverterid võimaldavad seadmete töökoormust täpselt reguleerida ja hoida töökiirust optimaalsel tasemel. See vähendab kulumist ja energiakadu ning pikendab seadmete eluiga. Näiteks tootmisliinid, kus seadmed töötavad pidevalt täisvõimsusel, saavad kasutada sagedusmuundureid selleks, et kohandada kiirust vastavalt tootmisvajadustele. See mitte ainult ei vähenda energiakulu, vaid ka töötab kergemini hooldatavate seadmete kasuks.
Tööstusseadmete uuendamine nõuab sageli suuremat esialgset investeeringut, kuid see tasub end kiiresti ära energiakulude kokkuhoiu ja hoolduskulude vähenemise näol. Lisaks on uutel seadmetel väiksem keskkonnamõju, kuna nende energiatarve on väiksem ja need toodavad vähem heitmeid. Seega on seadmete uuendamine mitte ainult majanduslikult kasulik, vaid ka oluline keskkonnasõbralikkuse parandamiseks ja vastutustundliku ettevõtluse näitamiseks.